KKK
- Isiklik ja ettevõtja rahakott on eraldi.
- Iga kulu, mis ettevõtja poolt tehakse, peab olema dokumentaalselt tõendatud.
- Raamatupidamine ei ole kulu, vaid investeering ettevõtte stabiilsusesse ja kasvusse.
Alates 1. aprillist 2026 on tunnitasu alammääraks 5.67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
Kui kasutate raamatupidamisteenust vaid kord aastas, jääb igakuine finantsülevaade Teie vastutuseks. Teil peab olema toimiv süsteem, mis annab selge ülevaate, kui palju ettevõttesse raha laekub, millised on kulud ja millised kohustused on täitmisel. Mida täpsem on Teie igakuine finantsülevaade, seda kindlamalt juhite oma ettevõtet ning seda vähem tekib aasta lõpus ebameeldivaid üllatusi.
Käibemaks
Maksumäärad on 24%, 13%, 9% või 0% olenevalt teenuse või kauba liigist.
Ettevõtjal tuleb end käibemaksukohustuslaseks registreerida siis, kui käive ületab kalendriaasta algusest 40 000€.
Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu 
riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija.
Käibemaksukohustuslasel on õigus maha arvestada sisendkäibemaks ning kohustus lisada müüdava kauba või teenuse müügihinnale käibemaks.
Käibemaksu üldine maksumäär on 24% kauba või teenuse maksustatvast väärtusest.
Tulumaks
Juriidilise isiku tulumaksumäär on 22/78
Juriidiline isik maksab tulumaksu jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt on kohustus tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu.
Töötaja tulumaksu 22% peab tööandja kinni töötaja brutotasust. Maksuvaba tulu aastas on 8400€ (kuus 700€).
Sotsiaalmaks
Maksumäär on 33%
Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt.
Töötuskindlustusmakse
Töötuskindlustusmakse määr tööandjale on 0.8% brutotasust.
Töötuskindlustusmakse määr töötajale on 1.6% brutotasust.
Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Töötuskindlustust tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu pealt. Maksmiskohustus jaguneb kindlustatu ehk töötaja (töötaja töötuskindlustusmakse) ja tööandja (tööandja töötuskindlustusmakse) vahel. Töötuskindlustusmakset ei pea tasuma vanaduspensionärid ja ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Tööandja peab töötuskindlustust maksma kõigi töötajate eest.
Üldiselt on levinud sellised kuupäevad (sõltumata tegevusvaldkonnast):
- Iga kuu 10. kuupäev – TSD deklaratsiooni esitamine Maksu- ja Tolliametile
- Iga kuu 20. kuupäev – KMD deklaratsiooni esitamine Maksu- ja Tolliametile
- Iga aasta 15. aprill – isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni aruande esitamine Maksu- ja Tolliametile eelneva aasta kohta
- Iga aasta 30. juuni – majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile
Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise (sõidupäevik) korral 0.5€ kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550€ kalendrikuus.
Silmas peab pidama, et täiendavalt kütte-, parkimis- ja remondikulusid jms ettevõte lisaks maksuvabalt kanda ei või. Lisaks võib maksta lähetuses tekkinud täiendavad dokumentaalselt tõendatavad kulud.
Laenu andmisel peaks silmas pidama:
- vastavalt äriseadustikule ei või osaühing ega aktsiaselts anda ega tagada laenu oma osanikele, juhatuse ega nõukogu liikmetele;
- kui laenu saajaks on töötaja, peab intressimäär olema vähemalt Rahandusministri määrusega kehtestatud laenuintressi alammäär; madalama määra korral tekib erisoodustus intressi ja alammäära vahe ulatuses
- seotud isikutele laenu andmisel peab intressimäär vastama turutingimustele ega tohi olla madalam kui mitteseotud isikule rakendatav intress
- intressi maksmisel eraisikule peab väljamaksja kinni pidama tulumaksu (22%, deklareeritaksevormil TSD)
- saadud laenuintress on maksuvaba käive, millest võib tekkida kohustus käibemaksu
- proportsionaalseks arvestuseks (st kogu ostetud kaubad ja teenused ei ole enam soetatud vaid maksustatava käibe tarbeks, mistõttu ei tohi ka kogu sisendkäibemaks tagasi arvestada)
- Proportsiooni arvestamise kohustust ei teki, kui maksuvaba käive on tekkinud juhuslikust tehingust
- Tehingut loetakse juhuslikuks kui see ei ole maksukohustuslase põhitegevusega seotud, vaid on n.ö kõrvaline tehing
Töötajaga tuleb sõlmida kirjalik tööleping. Kõik töötajad, kellega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu tööleping, tuleb registreerida töötamise registris enne tööle asumist. Tööandjana on Teie kohustus tagada nõuetele vastav töökeskkond, vajalikud töövahendid ning kokkulepitud töötasu. Töötasult tuleb korrektselt arvestada ja tasuda kõik seadusest tulenevad maksud ja maksed.
- sotsiaalmaks
- tulumaks
- töötaja töötuskindlustusmakse
- tööandja töötuskindlustusmakse
- kogumispension
Kulu loetakse ettevõtlusega seotuks, kui see on tehtud maksustatava ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või põhjendatud ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks. Samuti loetakse ettevõtluskuluks kulud, mis on tehtud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks ning töötajatele nõuetekohase töökeskkonna tagamiseks, eeldusel et kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatav.
Et kulu oleks käsitatav ettevõtluskuluna, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- kulu on tehtud maksumaksja enda poolt ning sellel maksustamisperioodil, mille ettevõtlustulust kulu maha arvatakse
- kulu on nõuetekohaselt dokumentaalselt tõendatud
- kulu on seotud maksumaksja enda ettevõtlusega, mitte kolmanda isiku majandustegevusega.
- põhivara soetamine ettevõtluse tarbeks
- soetatud kaubad (materjalid, kütus, energia, pooltooted)
- soetatud teenused (sh ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud üüri- või renditasud)
- palgad jm tasud
- töötajale tehtud väljamaksetelt makstud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmaksed
- töötajatele tehtud erisoodustused pärast nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist
- muud ettevõtlusega seotud riiklikud maksud (maamaks, käibemaks, tollimaks, raskeveokimaks) ja kohaliku maksud (nt reklaamimaks)
- finantskulud, tasutud laenu- ja kapitalirendi intressid
- töötajate eest tasutud täiend- või ümberõppe kulud, kui täiendati olemasolevat eri-, kutse- või ametialaseid teadmisi või omandati ettevõtluses vajaminevaid uusi oskusi
- ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed
- ettevõtluses kasutatavate litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasud jne