KKK

Mis on kõige olulisem, mida alustav ettevõtja peaks teadma raamatupidamisest?

  1. Isiklik ja ettevõtja rahakott on eraldi!
  2. Iga kulu, mis ettevõtja poolt tehakse, PEAB olema dokumentaalselt tõendatud!
  3. Ära usu kuulujutte raamatupidamisest kui luksuskaubast, mida kõik ei saa endale lubada!

Kui suur on miinimum palk Eestis?

Alates  1. jaanuarist 2016 on tunnitasu alammääraks 2.54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.

Mul on väike firma, kas mul peab olema raamatupidaja?

Kui Sul on väike firma ja Sa otsustad palgata raamatupidaja või raamatupidamisteenuse osutaja korra aastas, on Sinul kui ettevõtjal kohustus teada oma firma jooksvat seisu ehk Sul tuleb luua oma süsteem, mis aitab Sul saada ülevaadet sellest, kui palju firmasse raha tuli, kui suured on kulud, kellele võlgu ollakse jne. Mida parem ülevaade on Sul igakuiselt oma firma finantsseisust, seda vähem üllatusi on Sul aasta lõpus.

Millised on maksud mis tuleb ettevõtjal tasuda?

Käibemaks

Maksumäär on 20%, 9% või 0% olenevalt teenuse või kauba liigist.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib kui, käive ületab kalendriaasta algusest 16 000 €.

Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija.

Käibemaksukohustuslasel on õigus maha arvestada sisendkäibemaks ning kohustus lisada müüdava kauba või teenuse müügihinnale käibemaks.

Käibemaksu üldine maksumäär on 20% kauba või teenuse maksustatvast väärtusest.

Tulumaks

Juriidilise isiku tulumaksumäär on 20/80

Juriidiline isik maksab tulumaksu jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt on kohustus tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu.

Töötaja tulumaksu 20% peab tööandja kinni töötaja bruto tasust. Maksuvaba tulu aastas on 2040 € (kuus 170 ).

Sotsiaalmaks

Maksumäär on 33%

Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt.

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse määr tööandjale on 0,8% brutotasust
Töötuskindlustusmakse määr töötajale on 1,6% brutotasust

Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Töötuskindlustust tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu pealt. Maksmiskohustus jaguneb kindlustatu ehk töötaja (töötaja töötuskindlustusmakse) ja tööandja (tööandja töötuskindlustusmakse) vahel. Töötuskindlustusmakset ei pea tasuma vanaduspensionärid ja ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Tööandja peab töötuskindlustust maksma kõigi töötajate eest.

Millised aruanded ja mis kuupäevadel on vaja esitada riiklikele institutsioonidele?

Üldiselt on levinud sellised kuupäevad (sõltumata tegevusvaldkonnast):

  • Iga kuu 10. kuupäev – TSD deklaratsiooni esitamine Maksu- ja Tolliametile
  • Iga kuu 20. kuupäev – KMD deklaratsiooni esitamine Maksu- ja Tolliametile
  • Iga aasta 15. aprill – isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni aruande esitamine Maksu- ja Tolliametile eelneva aasta kohta
  • Iga aasta 30. juuni – majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile

Millal tuleb arvestust pidada isikliku sõiduauto kasutamisel töösõitudeks ning kuidas sõite kompenseeritakse ?

Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise (sõidupäevik) korral 0,3 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus.
Silmas peab pidama, et täiendavalt kütte-, parkimis- ja remondikulusid jms ettevõte lisaks maksuvabalt kanda ei või. Lisaks võib maksta lähetuses tekkinud täiendavad dokumentaalselt tõendatavad kulud.

Mida pidada silmas laenu andmisel?

Laenu andmisel peaks silmas pidama:

  • vastavalt Äriseadustikule ei või osaühing ega aktsiaselts anda ega tagada oma osanike ja juhatuse  ega nõukogu liikme laenu; 
  • kui laenu saajaks on isik, keda loetakse töötajaks seaduse erisoodustuse sätete alusel, peaks intressimääraks olema vähemalt Rahandusministri määrusega kehtestatud laenuintressi alammäär (hetkel 2%), muidu tekib erisoodustus selle määraga arvutatud intressi summalt või kasutatud määra ja alammäära vahelt.
  • andes laenu teistele seotud isikutele, peaks silmas pidama, et intressimäär ei tohiks olla madalam kui määr, millega oleks antud laenu mitteseotud isikule.
  • intressi maksmisel eraisikule peab väljamaksja kinni pidama tulumaksu (20%, deklareeritaksevormil TSD).
  • saadud laenuintress on maksuvaba käive, millest võib tekkida kohustus käibemaksu
  • proportsionaalseks arvestuseks (st kogu ostetud kaubad ja teenused ei ole enam soetatud vaid
  • maksustatava käibe tarbeks, mistõttu ei tohi ka kogu sisendkäibemaks tagasi arvestada).
  • Proportsiooni arvestamise kohustust ei teki, kui maksuvaba käive on tekkinud juhuslikust tehingust.
  • Tehingut loetakse juhuslikuks kui see ei ole maksukohustuslase põhitegevusega seotud, vaid on n.ö kõrvaline tehing. 

Mida peab teadma töötaja tööle võtmisest`?

Töötajatega tuleb sõlmida tööleping . Kõik töötajad, kellega te olete tööandjana sõlminud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töölepingu, tuleb töötamise registris registreerida koheselt. Tööandjana peate teadma, et töötaja tööle asumisel on teie kohustus tagada nõuetele vastav töökeskkond, töövahendid ja töötasu,millelt arvestatakse maha tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Töötasuga seotud maksud on täna Eestis järgmised:

  • sotsiaalmaks
  • tulumaks
  • töötaja töötuskindlustusmakse
  • tööandja töötuskindlustusmakse
  • kogumispension

Mis on ettevõtluskulud? 

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud või kui see on tehtud töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks töötajatele nõutava keskkonna loomisel.

Et kulu oleks võimalik lugeda ettevõtluskuluks, peab see olema

  • tehtud maksumaksja enda poolt ja sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse;
  • dokumentaalselt tõestatud;
  • seotud maksumaksja enda, mitte kellegi teise ettevõtlusega.

Ettevõtluse kulud on: 

  • põhivara soetamine ettevõtluse tarbeks
  • soetatud kaubad (materjalid, kütus, energia, pooltooted)
  • soetatud teenused (sh ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud üüri- või renditasud)
  • palgad jm tasud
  • töötajale tehtud väljamaksetelt makstud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmaksed
  • töötajatele tehtud erisoodustused pärast nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist
  • muud ettevõtlusega seotud riiklikud maksud (maamaks, käibemaks, tollimaks, raskeveokimaks) ja kohaliku maksud (nt reklaamimaks)
  • finantskulud, tasutud laenu- ja kapitalirendi intressid
  • töötajate eest tasutud täiend- või ümberõppe kulud, kui täiendati olemasolevat eri-, kutse- või ametialaseid teadmisi või omandati ettevõtluses vajaminevaid uusi oskusi
  • ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed
  • ettevõtluses kasutatavate litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasud jne

 

 

Kontakt

Saada päring